LINNUREKORDID

Küsimustik

Loe ülesande tekst ja märgista õiged väited.

Läänemere veelindudest, kes otsivad merest toitu, sukeldub ahk 10 m sügavusele. Temast neli korda sügavamale suudab sukelduda kormoran ja kuus korda sügavamale aul.
1. Ahk suudab sukeldudes läbida 4 korda vähem kui kormoran.
2. Aul sukeldub kuni 60 meetri sügavusele.
3. Ahk sukeldub kuni 10 meetri sügavusele.
4. Kormoran suudab sukelduda 4 korda sügavamale kui aul.
5. Kormoran suudab sukelduda nelja meetri võrra sügavamale kui aul.
Eestimaa lindudest suudavad kõige kõrgemale - kuni 8 km - lennata kotkad. Rislade lennupiir jääb ühe km võrra madalamale. Hani ja pääsuke tõusevad ainult kahe kilomeetri kõrgusele. Neist kolm korda kõrgemale suudab lennata koovitaja. Aga kurg jääb koovitajast ühe kilomeetri võrra madalamale tiirutama. Vindid ja lõokesed tiirutavad kuni 1 kilomeetri kõrgusel.
1. Kotkas lendab 8 korda kõrgemal kui lõoke.
2. Koovitaja lendab 6 km kõrgusel.
3. Koovitaja lendab 5 km kõrgusel
4. Koovitaja lendab kurest kõrgemale.
5. Vindid ja lõokesed lendavad nimetatud lindudest kõige madalamal.
6. Kurg lendab 5 km kõrgusel.
Suurima tiibade siruulatusega - 3m - lind on albatross. Kõige kiirem merelind on fregattlind, kelle tiibade siruulatus on 60 cm võrra väiksem.
1. Fregattlinnu tiibade siruulatus on suurem kui albatrossil.
2. Albatrossi tiibade siruulatus on 60 korda suurem kui fregattlinnul.
3. Fregattlinnu tiibade siruulatus on 60 cm.
4. Fregattlinnu tiibade siruulatus on 2 m ja 40 cm.
5. Fregattlinnu tiibade siruulatus on 2 m ja 60 cm.
Kõige kiirem teadaolev merelind on fregattlind, kelle suurimaks lennukiiruseks on mõõdetud 150 km/h. Pääsuke suudab lennata tunnis 30 kilomeetri võrra vähem. Valge toonekurg jõuab tunniga lennata 3 korda vähem kui pääsuke.
1. Fregattlinnu lennukiirus on suurem kui pääsukesel ja toonekurel.
2. Pääsuke lendab 3 korda kiiremini kui valge toonekurg.
3. Pääsukese lennukiirus on 30 km/h.
4. Pääsukese lennukiirus on 120 km/h.
5. Valge toonekurg lendab ühe tunniga 40 km.
6. Valge toonekure lennukiirus on 110 võrra väiksem kui fregattlinnul.
Jaanalind kaalub ligikaudu 90 kg ja on lindudest kõige suurema massiga. Lennuvõimetu lind emu on jaanalinnust 50 kg võrra kergem. Keiserpingviini mass küünib 45 kiloni. Veel kuuluvad raskemate lindude hulka kalkun (18 kg), kondor (12 kg) ja kühmnokk-luik (10 kg).
1. Emu kaalub 50 kg.
2. Emu kaalub 50 kg vähem kui jaanalind.
3. Emu kaalub 40 kg.
4. Keiserpingviin on 2 korda kergem kui jaanalind.
5. Jaanalind on 2 korda raskem kui keiserpingviin.
6. Kühmnokk-luik on 4 võrra kergem kui emu.
7. Kühmnokk-luik on 4 korda kergem kui emu.
Lindude lennuvõime tagavad neile tiivad. Kui toonekurg suudab sekundis teha 2 tiivalööki ja künnivares 3, siis kodutuvi ja kassikakk teevad kuni 5 tiivalööki sekundis. Sinikaelpart suudab teha 9 ja varblane 13 tiivalööki sekundis. Kõige kiirem tiivalehvitaja on väike koolibri, kes teeb 200 tiivalööki sekundis.
1. Künnivares teeb kolm korda rohkem tiivalööke kui sinikaelpart.
2. Sinikaelpart teeb kolm korda rohkem tiivalööke kui künnivares.
3. Toonekurg teeb kolm korda vähem tiivalööke kui kodutuvi.
4. Toonekurg teeb kolme võrra vähem tiivalööke kui kodutuvi.
5. Varblane teeb rohkem tiivalööke kui kodutuvi ja kassikakk kokku.
6. Koolibri teeb 100 korda rohkem tiivalööke sekundis kui toonekurg.
7. Koolibri teeb 100 võrra rohkem tiivalööke sekundis kui toonekurg.